ITSPEA

Ma arvan, et nii "käsitööline" kui ka "proff" oskavad infotehnoloogia vallas "kulgedes töötada". Kuigi ei pruugi "kästiöölisel" IT diplomit olla, ei tähenda, et ta oskaks näiteks halvemini koodi kirjutada. Mis omadus eristab enim "proffi" ning "kästiöölist"? Spetsialist oskab oma teadmisi teistele edasi anda, teisi õpetada. Nad suudavad vähem kogenenud inimestele raskeid valemeid, ideoloogiaid, mõtteid ja võtteid selgeks teha. See ei pruugi küll otsekohe juhtuda, sest nagu on ka Hermann Hesse  šedöövris  "Siddartha"  on mainitud, teadmisi saab jagada, tarkust aga mitte. Samuti on professionaalidel oskus ennast selgelt väljendada, mis teeb õpetamise lihtsamaks. Nad oskavad õigel ajal formaalselt suhelda, nende sõnavara on lai ja õigekeel on tasemel. Eelnevad oskused teevad spetsialistid ka headeks juhtideks. Rühmatöös oskavad teisi suurepäraselt juhendada, sest professionaalidel on oma valdkonnast lai ülevaade. Ehk &q

 Copyleft Copyleft annab inimestele õiguse muuta, kasutada ja jagada mingit tarkvara. Copyright just piirab sellist tegevust. Copyleft litsents   teeb mingi programmi avaldamisel kohustuslikuks lähtekoodi avalikustamise. Copyleft litsentsi jaotatakse järgnevalt: väga tugev (AGPL), tugev (GNU GPL), nõrk (GNU LGPL) ja puuduv. AGPL nõuab lähtekoodi avalikustamist. Ehk loomingut saab muuta mitte aga litsentsi ennast. Ise olen kasutanud MOOCi edX -i, mis on väga tugeva Copyleft  litsentsi all. GNU GPL. Kui selle litsentisga tarkvara kasutatakse üle veebi, siis ei loeta seda jagamiseks ning lähtekoodi ei pea jagama. Ma ei näe põhjust, miks keegi peaks seda üle AGPL-i kasutama. Näide: Amnesia: The Dark Descent . GNU LGPL. Nõrga Copyleftiga  litsentsid on mõeldud teekidele ehk piirang seatakse algsele programmile. See tähendab, et teised programmid võivad algset programmi enda omas kasutada ega pea lähtekoodi avaldama. ( 7-Zip ) Puuduva Copyleft  litsentsiga   programmide koodist on võimalik ä

Raamatu "The Case for Copyright Reform" (2012) peamine mõte oli see, et muuta autoriõigustega seotud seadusi. Teose autorite idee on see, et failide jagamine/kasutamine mitte ärilisel eesmärgil peaks olema tasuta. Seal oli kirjas, et tänapäeval proovitakse jagamist keelustada, aga see põhiõiguste vastu. Mina olen  Christian Engströmi ja Rick Falkvingega nõus, sest inimestel peab olema õigus informatsiooni jagamisele ja privaatsele võrgusuhtlusele.  Pakutud lahendused Teose tegijale peab jääma moraalne õigus nimetada enda autoriks. Olen sellega nõus, see on täiesti selge ja loogiline lahendus. Mittekaubanduslik jagamine peab olema tasuta. Ma olen sellega nõus, sest kui selle taga pole ühtegi kasumi saamise motiivi, siis mina ei näe selles kurja.  20 aastat kaubanduslikku monopoli. Eluaeg pluss 70. aastat on minu meelest liiga pikk kaitseaeg autoriõigusele. Samas on 20. aastat jällegi liiga lühike. Seega võiks see minu meelest olla umbes 30-40 aastat. Registreerimine viieks a

Ma valisin Virginia Shea esimese käsu:  Ole inimene.   Ühel päeval avas keegi pahatahtlik inimene minu aiavärava ja lasi mu kaks koera tänavatele jalutama. Mu koeri nähti linnas ja neid filmiti. See klipp pandi Facebooki ja jagati, et nad ikka koju jõuaks. Kahjuks hakkasid mingid inimesed koerte omanikku ehk mind sõimama, teadmata muidugi loo sisu. Kirjutati, et kuidas saab nii hoolimatu olla, et lastakse koertel lahti pääseda jne. Ma ei näinud ette seda, et keegi teeb mu aia meelega lahti. Ehk see polnud minu hoolimattusest, aga isegi kui oleks, siis inimesed teevad vigu. Sellepärast ei pea teistega halvasti käituma.  Siin kehtib Eesti vanasõna : " Seda, mis tahad teisele ütelda, ütle enne enesele."  Ma arvan, et kui nendel endil oleks selline olukord juhtunud, ei oleks nad soovinud sõimamist. Mul juhtus koolis selline lugu, et üks mu klassikaaslane unustas kooliarvutis enda Facebooki kontolt väja logida. Järgmine arvuti kasutaja postitas klassikaaslase kontolt halvustavaid