Postitused

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Ma arvan, et suurim IT turvarisk on pettused. Tavaliselt saadetakse mingi kiri, kus öeldakse ohvrile, et midagi on halvasti ja nüüd on vaja näiteks raha saata. Või arvutisse tuleb teade, et on leitud viirus ja helistage teatud telefoni numbrile. Petturid on inimeste manipuleerimises väga osavad ja sageli jäävad just vanemad inimesed selle küüsi. Muidugi suudetakse ka nooremaid petta. Tihti proovitakse ka ohvirte arvutitesse saada, et siis osavalt tundlikku infot saada, selleks kasutatakse näiteks TeamViewerit . Sellise turvariski ennetamiseks on mõistlik inimesi koolitada, et nad suudaksid rahulikuks jääda ning kontrollida, kas e-kiri, viiruse teade jms on ikkagi päris. Telefoni numbri puhul võiks suundakoodi vaadata, kui see pole ohvri enda riigi oma, siis ei tuleks sellele helistada. Ühtlasi võiks tarkvara uuendada ja teada riistvara ja nende elemente. Ning kui mingi kiri tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see ilmselt nii ongi.

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Kujutis
Mul oli gümnaasiumis üks kuldmedalist, kes on vaegnägija. Ta oli väga tubli õpilane, aga kahjuks üksinda ringi liikuda ei saanud. Ma leidsin ühe tugilahenduse, mis loodetavasti üks päev on laialdaselt kasutatav ja teeb puuetega inimeste elu lihtsamaks. See uudne tugilahendus on Hiina organisatsiooni loodud kiiver Meta . Meta näeb välja nagu jalgratturi kiiver, mis kasutab sama süsteemi, mida arendatakse isesõitvates autodes. Kiivri põhimõte on aidata pimedatel orienteeruda. Sellel on hulk kaameraid ja sensoreid, mis saadavad informatsiooni pilveserverisse, kus omakorda tehisintellekt töötleb seda, et inimest aidata. Meta aitab selle teabega vaegnägijatel erinevaid objekte leida(autod, prügikastid, lambipostid), et nad nende otsa ei kõnniks. Ühtlasi suudab see valgusfooridest aru saada ja tunneb ära ülekäigurajad. Samuti teeb Meta teksti kõneks ja suudab objekte ning nägusid tuvastada. Kasutatud allikad: https://www.forbes.com/sites/simonrockman1/2018/12/28/new-technology-for-the-disabl

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Selle nädala teemaks oli valida halvast ja heast kasutatavusest veebis. Negatiivne näide oleks Tallinna Tehnikaülikooli ÕIS . Minu meelest on juba lehe kujundus halb, aga mis peamine, mul on väga raske soovitud infot leida või toiminguid teha. Isegi kui ma lõpuks leian, mida tahtsin, siis see läheb mul juba kiiresti meelest, kuidas seda uuesti leida. Telefonis puuduvad ÕISis üldse teatud funktsioonid, mis teeb selle kasutamise väga ebamugavaks. Ainuke hea asi on uute teadete lugemine, sest selle jaoks on üleval paremal nurgas ümbriku ikoon, väga lihtne ja selge. Positiivne näide on YouTube. Lehe ülesehitus on lihtne ja arusaadav. Kõik funktsioonid on arusaadavad ja vajalik on kergesti leitav (tellimused, ajalugu, esitusloendid jne). Lisaks sellele on seda telefonis väga mugav kasutada. Videosid saab sõrmega ekraani peale kaks korda vajutades edasi ja tagasi kerida. Pikka aega mitte kasutades jäävad peamised asjad meelde, sest kasutajaliides on hästi kujundatud. Vigu on YouTube'is ü

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Kujutis
Twilio on Ameerika pilvside platformi teenuse ettevõte ( CPaaS ). Nende peakontor asub San Franciscos, aga neid on ka üle maailma, näiteks ka Eestis. Twilio kasutab Scrum tarkvara arendusmudelit, kuid mõned elemendid on välja jäetud. Neil on palju arendusmeeskondi, mis on umbes 3-10 liikmelised. Igal tiimil on Engineering Manager , kelle ülesanne on töökäik dokumenteerida sprintlogi. Samuti on meeskondadel Product Maneger , kes tegeleb toote arendamisega. Tavaliselt tehakse selles firmas iga 2 nädala tagant sprint, kus hinnatakse palju keegi peaks 2 nädalaga jõudma ära teha. Kuid nad ei tee daily scrum -e, vaid 2 korda nädalas, kus iga töötaja näitab enda tehtud tööd. Spotify kasutab Freemium ärimudelit. Nad pakuvat tasuta versiooni ja tasulist. Tasuline versioon on muidugi palju mugavam, sest sellega ei tule tüütuid reklaame lugude vahele ja saad valida, mis muusikapala soovid hetkel kuulata. Samuti saab tasulise versiooniga muusikat alla laadida ja hiljem ilma võrguühenduseta neid

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Teksti alguses kirjutati häkkerite ja kräkkerite erinevusest. Tavaliselt meedias ja filmides kujutatakse kräkkereid "häkkeritena", mis pole tõsi. Häkkerid ei murra arvutitesse sisse vaid lahendavad probleeme ja loovad originaalseid asju. Ma arvan, et selline täpsustamine autori poolt on hea. Teos koosneb kolmest põhipeatükist ja alaosadest koos viidetega. Ülesehitus on lihtne ent arusaadav ja loogiline. Esimene põhipeatükk räägib, kuidas peaks häkker käituma ja asjadesse suhtuma. Mulle meeldis Eric Steven Raymondi toodud sportlase analoog. See on paari lausega nii lihtsalt ja loogiliselt seletatud. Teine peatükk rääkis vajalikest oskustest, et olla häkker. Kirjutises oli palju nõuandeid ja soovitusi ning  ka häid raamatuid, millest õppida. Ühtlasi andis see peatükk häid mõtteid, mida peale Pythonit õppida. Viimane rääkis staatusest häkkerikultuuris. Peamine mõte oli sellest, et häkker olla, peaksid kirjutama avatud lähtekoodiga. Minu jaoks tähendab see nagu raamatu kirjutami

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

  Timothy Donald Cook (Tim Cook) on Apple'i tegevjuht netoväärtusega 1,4 miljardit dollarit . Frima juhtimisel toetub Tim Cook suuresti meeskkonnatööle. Ta julgustab teisi ja kuulab nende mõtteid ja väjavaateid, ehk ta ei toetu ainult enda mõtetele. Ühest YouTube'i videost sain teada, et lõunat süües istub ta alati erinevate Apple'i töötajate juurde. Tim Cook tahab näha erinevaid vaatepunkte ja ideesid, et langetada õigeid otsuseid. Samuti huvitab teda klientide arvamused, et Apple'i tooteid paremaks teha. Timi ja Steve Jobsi juhtimisstiilid on peaaegu vastandid. Cooki oma demokraatlikum, ta tahab enne plaani täideviimist teiste arvamust kuulda. Samal ajal oli Jobsi stiil autoritaarsem, sest teised töötajad ei saanud enda mõtteid välja pakkuda ning Steve tahtis, et tema ideesid otsekohe järgitaks. See muidugi ei tähenda, et Tim Cook ei suuda end kehtestada. Ta võib vajadusel olla karm ja ootab teistest palju, aga ta on väga austatud juht. Ma arvan, et juhitüüpidest isel

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Ma arvan, et nii "käsitööline" kui ka "proff" oskavad infotehnoloogia vallas "kulgedes töötada". Kuigi ei pruugi "kästiöölisel" IT diplomit olla, ei tähenda, et ta oskaks näiteks halvemini koodi kirjutada. Mis omadus eristab enim "proffi" ning "kästiöölist"? Spetsialist oskab oma teadmisi teistele edasi anda, teisi õpetada. Nad suudavad vähem kogenenud inimestele raskeid valemeid, ideoloogiaid, mõtteid ja võtteid selgeks teha. See ei pruugi küll otsekohe juhtuda, sest nagu on ka Hermann Hesse  šedöövris  "Siddartha"  on mainitud, teadmisi saab jagada, tarkust aga mitte. Samuti on professionaalidel oskus ennast selgelt väljendada, mis teeb õpetamise lihtsamaks. Nad oskavad õigel ajal formaalselt suhelda, nende sõnavara on lai ja õigekeel on tasemel. Eelnevad oskused teevad spetsialistid ka headeks juhtideks. Rühmatöös oskavad teisi suurepäraselt juhendada, sest professionaalidel on oma valdkonnast lai ülevaade. Ehk &q