E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

 Trükimasin

19. sajandil üritati teha trükimasinaga sarnaseid masinaid, aga need olid suured, kohmakad ja ebapraktilised, sest kirjutasid aeglasemalt kui inimene käsitsi. Lõpuks 1867. aastal sai Christopher Latham Sholes ühest teisest masinast inspiratsiooni. 1868. aastal pantenteeris ta teise mudeli, mis kirjutas palju kiiremini, kui inimene. Ta lisas sellele palju uuendusi ja 1873. aastal sõlmis lepingu E. Remington and Sonsiga. Trükimasina nimeks pandi Remington ja neid hakati müüma. Selle konstruktioon on pildil näha: 

Hiljem tehti ka elektrilisi trükimasinaid. Tänapäeval trükimasinaid enam parktilisel otstarbel ei kasutata, sest arvutid ja printerid teevad nende töö paremini ära. 

Kasutatud allikad:

The Editors of Encyclopaedia Britannica, viimati uuendanud: Robert Lewis. (Viimati muudetud 05.08.2016). Typewriter writing technology. [www] https://www.britannica.com/technology/typewriter (11.09.2021)

Pilt. https://myoldtypewriter.files.wordpress.com/2015/03/remingtonkmcdiagram.jpg



Emoji

Emoji sai alguse juba aastast 1881, kui neid kasutati esimest korda Ameerika ajakirjas Puck. Siis nimetati küll seda tüpograafiaks. Emoji sai alguse emotikonist. Mõiste sai alguse sellest, kui 1982. aastal arvutiteadlane Scott Fahlmann pakkus, et sümboleid :-) ja )-: saab tekstides kasutada.


1999. aastal tegi Shigetaka Kurita 176 emojit, mida kasutati NTT Docomo telefonides. Inspiratsiooni sai ta Jaapani mangadest. Tänapäeval kasutatakse tohutult palju emojisid. Näiteks, saadetakse igapäev Facebook Messengeris üle 900 miljoni emoji ilma tekstita.


Kasutatud allikad:
Emoji Statistics. https://worldemojiday.com/statistics (11.09.2021)
Anna Rewinska. (20.07.2020).  The Hisotry of Emoji in 5 Minutes. [www] https://www.bluedropstudio.com/post/the-history-of-emoji-in-5-minutes (11.09-2021)
Wikipedia. (Viimati muudetud 11.09.2021). [Tasuta entsüklopeedia] https://en.wikipedia.org/wiki/Emoji#History (11.09.2021)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Ma arvan, et nii "käsitööline" kui ka "proff" oskavad infotehnoloogia vallas "kulgedes töötada". Kuigi ei pruugi "kästiöölisel" IT diplomit olla, ei tähenda, et ta oskaks näiteks halvemini koodi kirjutada. Mis omadus eristab enim "proffi" ning "kästiöölist"? Spetsialist oskab oma teadmisi teistele edasi anda, teisi õpetada. Nad suudavad vähem kogenenud inimestele raskeid valemeid, ideoloogiaid, mõtteid ja võtteid selgeks teha. See ei pruugi küll otsekohe juhtuda, sest nagu on ka Hermann Hesse  šedöövris  "Siddartha"  on mainitud, teadmisi saab jagada, tarkust aga mitte. Samuti on professionaalidel oskus ennast selgelt väljendada, mis teeb õpetamise lihtsamaks. Nad oskavad õigel ajal formaalselt suhelda, nende sõnavara on lai ja õigekeel on tasemel. Eelnevad oskused teevad spetsialistid ka headeks juhtideks. Rühmatöös oskavad teisi suurepäraselt juhendada, sest professionaalidel on oma valdkonnast lai ülevaade. Ehk &q
Lisateave

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Kujutis
Mul oli gümnaasiumis üks kuldmedalist, kes on vaegnägija. Ta oli väga tubli õpilane, aga kahjuks üksinda ringi liikuda ei saanud. Ma leidsin ühe tugilahenduse, mis loodetavasti üks päev on laialdaselt kasutatav ja teeb puuetega inimeste elu lihtsamaks. See uudne tugilahendus on Hiina organisatsiooni loodud kiiver Meta . Meta näeb välja nagu jalgratturi kiiver, mis kasutab sama süsteemi, mida arendatakse isesõitvates autodes. Kiivri põhimõte on aidata pimedatel orienteeruda. Sellel on hulk kaameraid ja sensoreid, mis saadavad informatsiooni pilveserverisse, kus omakorda tehisintellekt töötleb seda, et inimest aidata. Meta aitab selle teabega vaegnägijatel erinevaid objekte leida(autod, prügikastid, lambipostid), et nad nende otsa ei kõnniks. Ühtlasi suudab see valgusfooridest aru saada ja tunneb ära ülekäigurajad. Samuti teeb Meta teksti kõneks ja suudab objekte ning nägusid tuvastada. Kasutatud allikad: https://www.forbes.com/sites/simonrockman1/2018/12/28/new-technology-for-the-disabl
Lisateave

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Kujutis
Twilio on Ameerika pilvside platformi teenuse ettevõte ( CPaaS ). Nende peakontor asub San Franciscos, aga neid on ka üle maailma, näiteks ka Eestis. Twilio kasutab Scrum tarkvara arendusmudelit, kuid mõned elemendid on välja jäetud. Neil on palju arendusmeeskondi, mis on umbes 3-10 liikmelised. Igal tiimil on Engineering Manager , kelle ülesanne on töökäik dokumenteerida sprintlogi. Samuti on meeskondadel Product Maneger , kes tegeleb toote arendamisega. Tavaliselt tehakse selles firmas iga 2 nädala tagant sprint, kus hinnatakse palju keegi peaks 2 nädalaga jõudma ära teha. Kuid nad ei tee daily scrum -e, vaid 2 korda nädalas, kus iga töötaja näitab enda tehtud tööd. Spotify kasutab Freemium ärimudelit. Nad pakuvat tasuta versiooni ja tasulist. Tasuline versioon on muidugi palju mugavam, sest sellega ei tule tüütuid reklaame lugude vahele ja saad valida, mis muusikapala soovid hetkel kuulata. Samuti saab tasulise versiooniga muusikat alla laadida ja hiljem ilma võrguühenduseta neid
Lisateave